Lisatoiduga alustamine – näputoit või püreed!?

Beebi lisatoit – millest alustada?

Sul on tutikas beebi ja üsna kiiresti hakkab ligi hiilima aeg (ca 4-6-kuuselt, olenevalt lapsest ja arsti soovitusest) kui peaks sellele pisikesele inimesele piimale midagi lisaks pakkuma – “päris” toitu.

Kindel on see, et enamikele seostub BEEBI LISATOIT püreede ja lusikaga, mille peamine eesmärk on beebi suhu (ja kõhtu!) jõudmine. Tundub lihtne ja loogiline, kas pole?

Ja siis võib juhtuma hakata kõiksugu “huvitavaid” väljakutseid ja TUHAT küsimust – mida täpsemalt anda? kuidas anda? millal anda? kui palju anda? Ja siis veel liiguvad jutud ning linnalegendid mingist väga kasulikust, aga veel rohkem küsimusi tekitavast NÄPUTOIDUST?!

Kas peaks nüüd valima – püreed või näputoit?

Kiire vastus on – EI PEA VALIMA. Küll aga, midagi peaks lapsele tasapisi pakkuma. Olgu see püreena lusikal või paralleelselt midagi näpus (või ainult viimast).

Mõlemad allolevad variandid on OKEID ja VÕIMALIKUD:

• pakud beebile alguses lusikalt ampsu kaupa püreed (ise tehtud või poest ostetud) ja tasapisi paralleelselt näiteks ühel toidukorral päevas ka mingit aurutatud/ keedetud köögiviljakangi näppu uudistamiseks ning avastamiseks (loe siit artiklist, millised võiksid olla esimesed näputoidud ja kuidas neid valmistada ning pakkuda). Ideaalis võiks AINULT siidiste püreede pakkumise periood alguses piirduda paari nädalaga ja üsna kiirelt võiks edasi liikuda aina paksema ja tükilisema püree suunas, et laps liialt siidiste püreedega ära ei harjuks. Miks? Sest vastasel juhul suureneb tõenäosus, et mida kauem laps saab väga pehmeid ja vedelaid püreesid, on üleminek tükilisema ja “karedama” tekstuuriga toidule olla aina keerulisem (vt allolevat videot ortodont Triin Jagomägi ettekandega).

• ei paku üldse püreesid ja hakkate kohe näputoiduga pihta 6-kuuselt alates ehk näputoit võib olla beebi ainus lisatoit (ilma eelnevalt püreesid üldse pakkumata – meie pere kogemus). Eeldab keskmisest veidi rohkem eeltööd ja järjepidevust (igapäevast regulaarset harjutamist), aga on täiesti teostatav (meie e-koolitus “Mina söön ise!” on alati Sinu jaoks olemas – kogu vajalik info ühest kohast!). Ainult näputoidu kujul lapsele pakkumine on PIISAV kui annad lapsele võimaluse esialgu vähemalt iga päev ühel toidukorral harjutada ja liigute sealt edasi kahele korrale kui on näha, et lapsele sobib ja juba saab aina paremini hakkama. See eeldab lapse usaldamist ja teadlikku toimetamist, aga selleks meie veebileht loodud saigi, et vanematele seda kindlustunnet pakkuda, et see pole nii keeruline kui esialgu tundub. Näputoitumisel on palju kaalukaid plusse, mida tasub kindlasti arvesse võtta (vt allpool olevat tabelit)… (blogipostitus jätkub allpool)

Näputoidule ei pea eelnema püreed – miks sageli nii arvatakse?

• BEEBIL EI OLE VEEL ÜHTEGI HAMMAST – ei olegi vaja, sest beebi igemed on piisavalt tugevad, et parajalt pehmeid toidupalasid suus keelega koostöös lömastada (millised võiksid olla esimesed näputoidud loe siit). Testiks võid oma näpu lapsele suhu panna ja tunnetada kui tugevalt ta tegelikult oma igemetega võib suruda.
• LAPS EI ISTU VEEL ISESEISVALT – ei peagi, kui beebi kehatüvi on piisavalt tugev, et toe abil 10-15 minutit päevas söögitoolis uudistada, siis see on enam kui küll. Loe lähemalt siit artiklist beebide füsioterapeudi soovitusi.

• PEREARST SOOVITAB – kui tegemist ei ole just lapse kaaluiibest või muudest tervislikest nüansidest tuleneva soovitusega alustada esmalt püreedega (nt 4-5-kuuselt), siis muul juhul ei ole küll vajadust varem kui 6-kuuselt näiteks kohe näputoidu kui ainsa lisatoiduna alustada. Enamikel juhtudel ei pea lisatoiduga üldse alustama enne beebi 6-kuuseks saamist.

• ÜLDLEVINUD TAVA JA SOOVITUS – sageli ei teagi (esmased) emad, et saab ka teisiti, sest ühiskonnas on püreede beebile pakkumine justkui “standard”, aga see ei pea sugugi nii olema. Sageli ei ole isegi perearstid ja spetsialistid kursis näputoidu võimalusega ja ei toogi seda kui varianti välja. Liiga tihti isegi juhtudel, kus see oleks nii lapsele kui vanematele parem lahendus (nt kui beebi keeldub täielikult püreede söömisest). Ajapikku ja aastate jooksul on õnneks teadlikus suurenenud nii lapsevanemate kui perearstide ja teiste lastega tegelevate spetsialistide hulgas.

• BEEBIL ON LIHTSAM TÜKILISEMAT TOITU SÜÜA KUI TA ON ENNE HARJUTANUD PÜREEDEGA – ei pruugi üldse nii olla ja pigem juhtub liiga sageli, et siidiste püreede periood venib nii pikaks, et ilmneb hoopis vastupidine – laps harjub pehme toiduga ja üleminek tükilisemale tekstuurile on aina keerulisem, nii füüsiliselt kui vaimselt (nii lapsele kui vanemale). Kui tahta pakkuda püreesid, siis sellega võiks kohe jõudsalt paari nädala jooksul edasi liikuda “karedamate” ja tükilisemate tekstuuride suunas.

• ET LAPS MAGAKS ÖÖSEL KAUEM, TAHETAKSE VÕIMALIKULT VARAKULT LISATOIDUGA ALUSTADA – sageli ei ole lapse organism ja seedesüsteem lisatoiduks veel valmis kui lapsevanem juba tahaks midagi piimale lisaks pakkuda (enamasti on beebi lisatoiduks valmis 6-kuuselt), sest eeldatakse, et just see on põhjus, miks laps öösel sageli ärkab (ja lisatoit oleks lahendus!). Aga sellel ei ole enamasti alust ega pole see otsus ka põhjendatud. Eriti juhul kui lapse kaaluiive ja areng on normi piires ning tema üldine tervis korras. Soovitan uneprobleemide korral kindlasti pigem pöörduda beebide unespetsialisti poole, kes vaatab lapse uneharjumused üle.

Pane tähele – ära ole liiga tubli!

Nii nagu Triin Jagomägi allolevas ettekandes rõhutab (parafraseerides) – “Meie emmed on väga tublid ja püreestavad oma lapse toitu liiga palju ja liiga kaua” ning see võib viia anomaaliateni, mida on hilisemas lapsepõlves või isegi täiskasvanueas väga keeruline ja aeganõudev “välja ravida” – sealhulgas kehv hambumus, kõne hilinemine ja kõne- ja unehäired.

Soovitan väga allolevat videot vaadata ja mõttega kaasa kuulata – hästi silmiavav info, mis võib Teie pere valikuid lapse lisatoidu osas märkimisväärselt mõjutada ja inspireerida.

See on meie “blenderiajastu” miinus, et kõike on lihtne püreestada (kui palju spetsiaalseid masinaid!) ja beebitoitu on lihtne poest korvi pista ja osta. Tõesti mugav! Aga sellel on omad riskid kui mugavustsoonis toimetamine venib liiga pikaks (seda juhtub kahjuks aina sagedamini). Ja ei saa ju pahaks panna, sest emaks olemine, see on ikka raske töö. Siiralt mõistan, aga sellepärast julgustan ja inspireerin Sind märkama nüansse ja olukordi, mida saab ja võiks vältida.

Püreesid võib lapsele pakkuda, aga teha seda teadlikult ja jõudsalt tükilisema toidu poole edasi liikudes.

Aga vaatame asja lähemalt…

NÄPUTOIT – millega arvestada kui pakud oma beebile lisatoiduna ainult näputoitu?

PLUSSID:

• Laps harjub algusest peale tasapisi erinevate toiduainete tekstuuride, lõhnade ja maitsetega (palju variatsiooni ja mitmekülgsust).
• Võimalik kohandada varakult peretoiduga.
• Vanemad saavad ise samal ajal oma toitu süüa ja lapsel ei ole eraldi söögikorda (vähem tööd vanemale ja mõnusama perega koos olemine – win-win!). Elutervete toitumisharjumuste kujundamine juba beebieast alates.
• Suurem tõenäosus, et lapsel ei kujune tugevalt valivaid söömisharjumusi hilisemas lapsepõlves.
• Beebi arendab ise süües peenmotoorika oskusi, suu- ja näolihased vajalikku koormust, et kõne areng oleks sujuvam (häälikute häälimine eeldab tugevaid keelelihaseid). Samuti areneb käte koordinatsioonivilumus.
• Beebi õpib varakult oma keha märguandeid “kuulama” – kas kõht on täis või on veel liiga vähe? Mis minu kehale hea on ja mis vähem?
• Annab lapsele eheda(ma) toiduelamuse – milline on “päris” porgandi maitse ja tekstuur, kuidas see suus tundub jne.
• Näputoit on lõbus ja põnev!

MIINUSED:

• Rohkem koristamist ja ettevalmistamist kui püreedega (aga ei pruugi, oleneb lapsest!).
• Eeldab vanemalt suuremat usaldust lapse enda intuitsiooni suhtes (vanem valib toidu, aga laps otsustab kui palju ta sellest sööb). Beebid on nutikad ja oskavad end juhtida.
• Veidi rohkem kodust eeltööd, et aru saada, millised toidupalad lapsele ohutud on ja kuidas neid pakkuda (perearstid üldiselt ei juhenda, sest teadlikus on veel vähene).
• Kodust väljas söömine veidi keerulisem ja peab rohkem ette mõtlema (kui oled avatud meelega, pole siiski keeruline).
• Palju selgitamist perele ja tuttavatele. Rohkelt küsivaid ja hirmunud pilke, vahel isegi pilkamist ja vanemate valikute kahtluse alla seadmist.
• Rohkem kriitikat lasteaiaõpetajate poolt (vanakooli nägemused), mis on sageli alusetud.

PÜREED – millega arvestada kui pakud beebile lisatoiduna ainult püreesid?

PLUSSID:

• Infot, kuidas pihta hakata, on kordades rohkem. Tundub kindlam ja loogilisem suund enamike vanemate jaoks, sest “nii on kogu aeg tehtud”.
• Esmapilgul mugava(am) ja lihtsam (aga ei pruugi, kui laps keeldub toitmisest ja püreedest täielikult).
• Kiired lahendused poes saadaval. Samuti kõiksugu masinad, mis teevad kodus püreede tegemise lihtsaks ja kiireks.
• Kodust välja söömine lihtsam (aga mitte alati).
• Ei ole vaja lähedastele selgitada, harida ega õigustada.

MIINUSED:

• Lihtne “langeda” mugavustsooni liiga pikaks – võivad olla tõsised tagajärjed lapse arengus (kõne hilinemine, suuhingamine, une- ja kõnehäired jms).
• Lapsel võib kujuneda ebamugavus ja isegi trots tükilisema tekstuuri suhtes. Suurem tõenäosus keerulisemaks üleminekuks peretoidule. See lisab kodusesse õhkkonda palju stressi (nii lapsele kui vanematele).
• Suurem tõenäosus valiva söömise kujunemiseks – lapse toit väga ühekülgne (nii tekstuurilt kui maitselt).
• Suurem tõenäosus, et lapsel kujuneb ebaterveid toitumisharjumusi (eriti kui laps kipub püreedest keelduma) – tähelepanu hajutamine söömiselt telekale, telefonile ja muudele tegevustele.
• Laps ei õpi iseseisvalt oma keha märguandeid ja signaale tunnetama, sest tema ei kontrolli toidu söömist, vaid vanem teeb seda. Sageli toidetakse lapsi üle, sest vanem tunneb, et natuke oleks vaja veel süüa (pigem on see vanema südamerahuks kui lapse heaoluks). Võib tekkida soodne “pinnas” tulevikus üle söömiseks ja liigse kehakaalu kuhjumiseks.
• Lapsel võib palju kiiremini hakata toitude vastu streikima, sest menüü on ühekülgne.
• Võib tekkida varakult ainult magusa toidu eelistus, sest sageli segatakse isegi soolastesse püreedesse midagi magusat (nt puuvilju), mis ei ole elutervete toitumisharjumuste kujunemise vaatevinklist kindlasti mõistlik stardipositsioon.
• Lapsel võib tekkida hirm toidu katsumise suhtes, sest talle pole antud võimalust katsetada (lusikat ka sageli ei lubata puutuda, sest see segab). Arengu mõttes ei ole see hea, sest mida suurema julgusega laps on valmis toitu katsuma, seda suurema tõenäosusega on ta nõus seda ka hilisemas lapsepõlves sööma.

PÜREED + NÄPUTOIT – millega arvestada kui kombineerite püreesid ja näputoitu?

PLUSSID:

• Vähem muret, kas laps saab ikka kõhu täis.
• Vanem saab suuremat rahulolu tundest, et kontrollib suuremat osa protsessist.
• Väikese kaaluiibega laste vanemad saavad rahulikumalt hingata, sest riskid on väiksemad, et laps saab vajaliku toitained kätte.
• Paindlikumad võimalused lapse toiduga “majandamisel”. Nt saab kodus süüa näputoitu ja kodust väljas püreesid (igal perel oma rütm).
• Lapsel on võimalus proovida erinevaid tekstuure ja suurem vabadus katsetada.
• Isegi kui laps saab alguses püreesid, siis on tal võimalus saada kasu näputoidu eelistest (loe eestpoolt).
• Lihtsam lähedastele selgitada.

MIINUSED:

• Oht sattuda pikalt ainult püreede “rajale” ikkagi (loe eelmisest tulbast ainult püreedega toitmise miinuseid!), sest see tundub mugavam ja ehk isegi laps harjub liialt toitmisega ära.
• Lapsel võib tekkida suurem segadus (aga üldse ei pruugi). Oleneb lapsest. Lisatoiduga harjumise protsess võib kujuneda pikemaks ja võivad tekkida “huvitavad” väljakutsed (nt laps ei soostu ise lusikat käes hoidma või ei julge toitu katsuda).
• Rohkem tööd ja segadust vanemale, sest peab pidevalt nuputama, millal ja kuidas edasi liikuda (peab endal olema selgem nägemus).

Katsetage ja proovige!

Nagu Sa näed – kõikidel versioonidel on omad plussid ja miinused. Nagu ikka elus kipub olema. Aga mina muidugi julgustan ja toetan Sind, et valige ja kombineerige oma perele kõige mugavam versioon, aga mitte liiga mugav, eks. 😉

Ja ükski asi ei ole kivisse raiutud – see tähendab, et nii nagu elu on üks pidev muutumine, nii on ka Sinu lapse toitumise teekond üks pidev katsetamine ja nuputamine, tagasilöögid käsikäes suurt rõõmu pakkuvate “töövõitudega”. Alati leidub lahendusi ja selles osas ära jää üksi – uuri lisaks ja otsi võimalusi, kuidas edasi liikuda.

Lapsed ja pered on väga erinevad

On lapsi, kes keelduvad esimesest ampsust alates püreedest ja vanema poolt lusikaga toitmisest ja see on OKEI. Kuigi vahel võib see vanemale olla frustreeriv ja hakatakse isegi kõiksugu kahjulikke meetmeid kasutusele võtma (tähelepanu hajutamine ja seeläbi väga ebatervete toitumisharjumuste kujundamine), siis tegelikult on ju lahendus olemas – pakkuda lapsele võimalus ISE SÜÜA.

Mis seal salata, mul on isegi hea meel nende laste üle, kes seda soovi juba beebina oskavad nii selgelt väljendada. Ja tegelikult on mul ka hea meel nende vanemate üle, sest enamik neist on pärast õnnelikud, et nende laps neid näputoidu juurde suunas, sest võib-olla muidu nad oleksid selle sootuks kõrvale jätnud või palju hiljem ette võtnud.

Samas on lapsi, kellele sobib igati, et esimesed nädalad/kuud on lisatoiduks lusikalt pakutud püree ja ilma igasuguse tagasilöökideta liigutakse sujuvalt üle näputoidule ja ise söömisele. Seda ei tea muidugi kunagi ette.

Olen igati toetav, et kui vanem tunneb, et alguses ta siiski tahaks natuke püreesid pakkuda ja siis paralleelselt näputoitu pakkudes lisatoiduga edasi liikuda, siis ka see on OKEI.

Ning 100% toetan neid vanemaid, kes tunnevad, et just näputoit on see, mida nemad oma lapsele pakkuda soovivad. Sageli neid vanemaid hirmutatakse ja neile tundub, et teevad justkui “riskantsema” valiku, aga see pole nii. See on täiesti OKEI.

Kõige olulisem on, et Sul oleks endal mingi nägemus või eeltöö tehtud, et riskide maandamine oleks maksimaalne. Muidugi on inimlik, et kõiki nüansse ei jõua ega suudagi jälgida.

Mida varem end harid ja silmaringi avardad, seda teadlikum oled hetkel kui lisatoidu aeg on käes ja on vähem segadust ning ei ole nii suurt ajalist survet.

Paraku kaasneb ükskõik, mida ja kuidas valides, ikkagi oma annus mom-guilt’i – kas ikka teen õigesti? kuidas saaks paremini? võiks ikka ägedamad ja mitmekesisemad toidud olla ja nii edasi… 😉 See on OKEI osa protsessist!

Pikka närvi ja põnevat katsetamist!

Kirjuta mulle julgelt kui midagi kripeldama jäi, jaga ka oma eduelamusi. 🙂

Kadi Pärna – kadi@naputoit.ee

E-koolitus “Mina söön ise!”